Ameerika-Hispaania sõda oli üks paljusid tähtsamatest sündmustest nii
Hispaania kui ka USA ajaloos. Terve Ameerika manner oli 19. sajandi
lõpuks juba hõivatud, energeetilist tegusat tööjõudu tuli Euroopast
juurde, Ameerika oli hakanud väga suuresti tootma - 2 miljardi dollari eest
aastas toodeti rohkem kui suudeti tarbida.
http://www.hot.ee/v/vabavaimualgatus/filipiinid/filipiinidUSA.htm
Kust ja kuidas leida turgu?
Vana
Hispaania oli kunagi vallutanud rohkelt asumaid, mida ei suutnud enam
hästi valitseda. Kuuba mässas juba mitukümmend aastat, Filipiinidel
küpses organiseeritud ülestõus 1897. Ameerika laevastik oli juba tõusnud
Briti oma kõrval maailmas teisele kohale, Vaiksel ookeanil oma ja
Atlandi ookeanil oma.
http://www.hot.ee/v/vabavaimualgatus/filipiinid/filipiinidUSA.htm
Võimalikku lahendust otsiti Kuubalt.
Kuubal oli toimunud Hispaania vastane iseseisvusvõitlus 1868. aastast
alates ja see muutus pingelisemaks 1895. aastal. USA valitsus sai teateid,
et hispaanlased on ülestõusu vaos hoidmisel teinud liiga saarel elavatele
USA kodanikele. 1897. aasta märtsis sai presidendiks vabariiklane McKinley,
tema võttis ohjad enda kätte. Kuuba vetesse saadeti sõjalaev "Maine",
sõprusvisiidile. Siiamaani selguseta asjaoludel lendas "Maine" Havanna
lahes õhku, surma sai 266 meeskonnaliiget.
Hispaania oli valmis tegema suuri kompromisse, käituma Kuubaga nii,
nagu Washington nõuab aga Washingtoni mäng oli suurem. 25. aprillil
kuulutati ametlikult sõda.
http://www.hot.ee/v/vabavaimualgatus/filipiinid/filipiinidUSA.htm
Esimese
saatusliku rünnaku Hispaaniale tegi USA Vaikse ookeani laevastik. 30. aprilli
õhtul sisenesid 6. USA laeva admiral George Dewey juhtimisel Filipiini
saarestikus Manilla lahte, kus olid Hispaania kolmekümnest laevast koosnev
eskaader. Järgmisel päeval lasti põhja 11 Hispaanlaste laeva, elavjõus
kaotas Hispaania, 381 surnut ja haavatut. USA kaotus oli 7 haavatut.
Hispaania eskaader Kuuba vetes oli sunnitud alla andma 3. juulil. 26. juulil
palus Hispaania rahu ja 10. detsembril kirjutati Pariisis alla
Rahuleping. Kuuba pidi saama iseseisvuse, Puerto Rico; Guam ja
Filipiinid läksid USA valdusesse. Seejuures pidi Ameerika maksma
Filipiinide eest Hispaaniale 20 mln dollarit.
http://www.hot.ee/v/vabavaimualgatus/filipiinid/filipiinidUSA.htm
19.
sajandi lõpus kaotas Hispaania kõik vanad kolooniad viimseni,
kaasaarvatud Kuuba, Puerto Rico, Filipiinid ja Guami USA-le pärast
Hispaania-Ameerika sõda 1898. 1899. aastal müüs Hispaania ülejäänud Vaikse
ookeani maadest Saksamaale.
https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania#Hispaania-Ameerika_s.C3.B5da
1898. aasta katastroof,
nagu Hispaania-Ameerika sõda tuntuks sai, andis hispaania kultuurielule
tugeva tõukejõu (Generación de 1898), milles oli palju kriitilist
eneseuurimist.
https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania#Hispaania-Ameerika_s.C3.B5da
20. sajand tõi väikese perioodi jagu rahu. Hispaania ei mänginud suurt rolli "võidujooksus Aafrikale" – koloniseeriti Lääne-Sahara,
Hispaania Maroko ja Ekvatoriaal-Guinea. Rasked kaotused Rifi sõjas
(Marokos 1920–1926) õõnestasid monarhiat. Diktatuurivalitsus kindral
Miguel Primo de Rivera (1923–1931) käe all lõppes Hispaania Teise
Vabariigi loomisega. Vabariik pakkus poliitilist autonoomiat Baskimaale,
Katalooniale ja Galiciale ning andis naistele hääletusõiguse.
Järgnes
kibedalt, vastu tahtmist võideldud Hispaania kodusõda (1936–1939). Kolm
aastat hiljem väljusid sõjast Saksamaa ja Itaalia toetusel võitjana
natsionalistlikud jõud, mille eesotsas oli kindral
Francisco Franco.
Vabariiklasi toetasid Nõukogude Liit ja Mehhiko, kuid lääneriigid neile tuge ei pakkunud. Hispaania kodusõda on kutsutud ka Teise maailmasõja
esimeseks lahinguks. Franco juhtimise all jäi Hispaania Teises
maailmasõjas neutraalseks, ehkki pigem teljeriikide poolt.
https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania#Hispaania-Ameerika_s.C3.B5da
Pärast
Teist maailmasõda hoiti Hispaaniat, mis oli niigi poliitilises ja
majanduslikus isolatsioonis, ka ÜRO-st kuni aastani 1955 eemal. Aastal
1953 omandas USA Hispaanias sõjaväelise tugipunkti. 1960. aastatel
leidis Hispaanias aset ootamatu majanduskasv, tuntakse seda perioodi Hispaania imena. Sellest kasvas omakorda välja tänapäevane
industriaalmajandus koos õitsva turismitööstusega.
https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania#Hispaania-Ameerika_s.C3.B5da
Kui
Franco novembris 1975. aastal suri, sai troonile prints Juan Carlos – temast sai
riigipea ja kuningas, kelle Franco ise oli varasemalt määranud. Kui
rahvusvaheliselt ja Hispaania-siseselt 1978. aastal võeti vastu
Hispaania põhiseadus ja kui saabus demokraatia, oli pandud alus
poliitilisele autonoomiale.
https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania#Hispaania-Ameerika_s.C3.B5da
http://www.hot.ee/v/vabavaimualgatus/filipiinid/filipiinidUSA.htm
https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania#Hispaania-Ameerika_s.C3.B5da
https://en.wikipedia.org/wiki/Spanish%E2%80%93American_War#/media/File:USS_Olympia_art_NH_91881-KN_cropped.jpg
https://thepumpkinshead.files.wordpress.com/2013/04/franco.gif