Hispaania-Ameerika sõda(+pärast sõda)

Ameerika-Hispaania sõda oli üks paljusid tähtsamatest sündmustest nii Hispaania kui ka USA ajaloos. Terve Ameerika manner oli 19. sajandi lõpuks juba hõivatud, energeetilist tegusat tööjõudu tuli Euroopast juurde, Ameerika oli hakanud väga suuresti tootma - 2 miljardi dollari eest aastas toodeti rohkem kui suudeti tarbida. http://www.hot.ee/v/vabavaimualgatus/filipiinid/filipiinidUSA.htm

Kust ja kuidas leida turgu?

Vana Hispaania oli kunagi vallutanud rohkelt asumaid, mida ei suutnud enam hästi valitseda. Kuuba mässas juba mitukümmend aastat, Filipiinidel küpses organiseeritud ülestõus 1897. Ameerika laevastik oli juba tõusnud Briti oma kõrval maailmas teisele kohale, Vaiksel ookeanil oma ja Atlandi ookeanil oma. http://www.hot.ee/v/vabavaimualgatus/filipiinid/filipiinidUSA.htm

Võimalikku lahendust otsiti Kuubalt. Kuubal oli toimunud Hispaania vastane iseseisvusvõitlus 1868. aastast alates ja see muutus pingelisemaks 1895. aastal. USA valitsus sai teateid, et hispaanlased on ülestõusu vaos hoidmisel teinud liiga saarel elavatele USA kodanikele. 1897. aasta märtsis sai presidendiks vabariiklane McKinley, tema võttis ohjad enda kätte.  Kuuba vetesse saadeti sõjalaev  "Maine", sõprusvisiidile. Siiamaani selguseta asjaoludel lendas "Maine" Havanna lahes õhku, surma sai 266 meeskonnaliiget. Hispaania oli valmis tegema suuri kompromisse, käituma Kuubaga nii, nagu Washington nõuab aga Washingtoni mäng oli suurem. 25. aprillil kuulutati ametlikult sõda. http://www.hot.ee/v/vabavaimualgatus/filipiinid/filipiinidUSA.htm

Esimese saatusliku rünnaku Hispaaniale tegi USA Vaikse ookeani laevastik. 30. aprilli õhtul sisenesid  6. USA laeva admiral George Dewey  juhtimisel Filipiini saarestikus Manilla lahte, kus olid Hispaania kolmekümnest laevast koosnev eskaader. Järgmisel päeval lasti põhja 11 Hispaanlaste laeva, elavjõus kaotas Hispaania, 381 surnut ja haavatut. USA kaotus oli 7 haavatut. Hispaania eskaader Kuuba vetes oli sunnitud alla andma 3. juulil. 26. juulil palus Hispaania rahu ja 10. detsembril kirjutati Pariisis alla Rahuleping. Kuuba pidi saama iseseisvuse, Puerto Rico; Guam  ja Filipiinid läksid USA valdusesse.  Seejuures pidi Ameerika maksma  Filipiinide eest Hispaaniale 20 mln dollarit. http://www.hot.ee/v/vabavaimualgatus/filipiinid/filipiinidUSA.htm

19. sajandi lõpus kaotas Hispaania kõik vanad kolooniad viimseni, kaasaarvatud Kuuba, Puerto Rico, Filipiinid ja Guami USA-le pärast Hispaania-Ameerika sõda 1898. 1899. aastal müüs Hispaania ülejäänud Vaikse ookeani maadest Saksamaale. https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania#Hispaania-Ameerika_s.C3.B5da

1898. aasta katastroof, nagu Hispaania-Ameerika sõda tuntuks sai, andis hispaania kultuurielule tugeva tõukejõu (Generación de 1898), milles oli palju kriitilist eneseuurimist. https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania#Hispaania-Ameerika_s.C3.B5da

20. sajand tõi väikese perioodi jagu rahu. Hispaania ei mänginud suurt rolli "võidujooksus Aafrikale" – koloniseeriti Lääne-Sahara, Hispaania Maroko ja Ekvatoriaal-Guinea. Rasked kaotused Rifi sõjas (Marokos 1920–1926) õõnestasid monarhiat. Diktatuurivalitsus kindral Miguel Primo de Rivera (1923–1931) käe all lõppes Hispaania Teise Vabariigi loomisega. Vabariik pakkus poliitilist autonoomiat Baskimaale, Katalooniale ja Galiciale ning andis naistele hääletusõiguse.

Järgnes kibedalt, vastu tahtmist võideldud Hispaania kodusõda (1936–1939). Kolm aastat hiljem väljusid sõjast Saksamaa ja Itaalia toetusel võitjana natsionalistlikud jõud, mille eesotsas oli kindral Francisco Franco. Vabariiklasi toetasid Nõukogude Liit ja Mehhiko, kuid lääneriigid neile tuge ei pakkunud. Hispaania kodusõda on kutsutud ka Teise maailmasõja esimeseks lahinguks. Franco juhtimise all jäi Hispaania Teises maailmasõjas neutraalseks, ehkki pigem teljeriikide poolt.
https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania#Hispaania-Ameerika_s.C3.B5da

Pärast Teist maailmasõda hoiti Hispaaniat, mis oli  niigi poliitilises ja majanduslikus isolatsioonis, ka ÜRO-st kuni aastani 1955 eemal. Aastal 1953 omandas USA Hispaanias sõjaväelise tugipunkti. 1960. aastatel leidis Hispaanias aset ootamatu majanduskasv, tuntakse seda perioodi Hispaania imena. Sellest kasvas omakorda välja tänapäevane industriaalmajandus koos õitsva turismitööstusega. https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania#Hispaania-Ameerika_s.C3.B5da

Kui Franco novembris 1975. aastal suri, sai troonile prints Juan Carlos – temast sai riigipea ja kuningas, kelle Franco ise oli varasemalt määranud. Kui rahvusvaheliselt ja Hispaania-siseselt 1978. aastal võeti vastu Hispaania põhiseadus ja kui saabus demokraatia, oli pandud alus poliitilisele autonoomiale. https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania#Hispaania-Ameerika_s.C3.B5da

http://www.hot.ee/v/vabavaimualgatus/filipiinid/filipiinidUSA.htm
https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania#Hispaania-Ameerika_s.C3.B5da
https://en.wikipedia.org/wiki/Spanish%E2%80%93American_War#/media/File:USS_Olympia_art_NH_91881-KN_cropped.jpg
https://thepumpkinshead.files.wordpress.com/2013/04/franco.gif